Juunikuus kaitsti kultuuriteaduste instituudi magistriõppes lõputöid neljal õppekaval. Värsked lõpetajad kirjutavad lühiülevaate oma lõputööst, nii sellest mida uuriti kui ka sellest, millist kasu ühe või teise aspekti uurimine ühiskonnale pakub. Seega kui ka Sina mõtled, millist eriala valida, siis tutvu lõputöödega ning saa inspiratsiooni erialavalikuks.
Magistriõppesse kandideerimine kestab 26. juunini. Avalduste esitamine SAIS-is.
Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia (EFRA)
Mare Mätas
MA magistriprojekt: "Raamat "Kihnu mootorratta lugu""
Minu magistriprojekt oli raamat „Kihnu mootorratta lugu“, mis selgitas ühe artefakti kultuuripärandiks kujunemise lugu läbi fotomaterjali representatsiooni, intervjuude ja vahetekstide konteksti avamiseks. Külgkorviga mootorrattal ringi sõitvad Kihnu naised on nüüdseks saanud maailmakuulsaks, selle fenomeni vastu tunnevad igal aastal huvi sajad ajakirjanikud, kultuuriuurijad ja saarekülastajad. Minul on olnud aktiivne roll Kihnu kultuuripärandi eestkõnelejana, sealhulgas mootorratta kui ühe sümboli tutvustajana. Läbi oma uurimistöö proovisin selle ambivalentse nähtuse tagamaid avada nii enesele, kogukonnale kui ka laiemale auditooriumile. Ja lõppkokkuvõttes huvitab mind kui palju võib kultuuripärand ajas muutuda, et me jätkuvalt seda kultuuripärandiks peaksime ning ka eheduse ja autentsuse küsimused, kui ühel päeval võtame kasutusele näiteks elektriemmid.
Ilona Piirimägi
MA magistriprojekt: "Betti Alveri muuseumi arengukava loomine"
Töötan Tartu Ülikooli muuseumis ning tegin magistriprojekti raames arengukava Jõgeval asuvale Betti Alveri muuseumile, toetudes nii kriitilise museoloogia kontseptsioonile kui spetsiaalselt muuseumide jaoks loodud „MOI. Mõjukad muuseumid“ enesehindamise mudelile.
Kirjandus- ja teatriteadus
Helen Kannus
MA lõputöö: "Neljas sein ja selle lõhkumise viisid Eesti nüüdisteatris"
Alexanderi tehnikat on vähe uuritud ja paljudele tundmatu tehnika, kuid õppeainena muusikakoolides, muusika- ja teatri kõrgkoolides nii Eestis kui ka mujal maailmas. Minu uurimistöö keskendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste esseede uurimisele, mis kirjutati Alexanderi tehnika aine lõpus. Tudengite esseede analüüsist selgus, et Alexanderi tehnika aitab parandada esinemise kvaliteeti, vabaneda keha ja meele pingetest, tehnikat kasutades on võimalik saada lahendust erinevate haiguste, vigastuste ja ülekoormuse puhul. Tehnika aitab saavutada paremat kohalolu, tasakaalu, teadlikkust ja kontrolli oma keha üle ning tuvastada takistusi ja automatisme.
Veel uuriti kirjandus- ja teatriteaduse magistri lõputöödes näiteks muusikalisust teatris ("Ainult jõed voolavad vabalt") ja tantsu Eesti modernistlikus luules 20. sajandi alguses.
Marion Demus
MA lõputöö: "Ligipääsetavus Hiiumaa kultuuriasutustes"
Magistriõpingute alguses teadsin, et soovin mingil viisil uurida ligipääsetavuse ja Eesti kultuurimaastikul toimuva seost. Ligipääsetavuse näol on tegemist teemaga, mis puudutab eelkõige erivajadusega inimesi, kuid tegelikult võivad ligipääsetavatest lahendustest kasu saada kõik inimesed läbi elukaare. Minu jaoks on mõeldamatu, miks peaksin mõne ajutise vigastuse järel meeldivast sündmusest kõrvale jääma. Miks peaksid tegema seda teised, ning eriti inimesed, kellel on igapäevaselt abivajadus? Teemat on vähe uuritud ning praktiseeritud, kuid on üha rohkem kanda kinnitamas ka kultuurivaldkonnas. Oma töös tegin valitud Hiiumaa kultuuriasutuste ligipääsetavuse olukorrast ülevaate. Intervjueerisin asutuste juhte ning vaatlesin asutuste füüsilisi ja digitaalseid (nt veebileht) ruume. Ligipääsetavusega olen seotud tööalaselt ning Hiiumaa on minu kodu, kus elasin keskkooli lõpetamiseni. Töö tulemusena leidsin, et asutuste ligipääsetavus on kehv, kuid asutuste juhtide suhtumine on positiivne ja tahe paremini teha on suur. Mitme asutuse puhul tuli välja ka toredaid ligipääsetavuse tagamiseks tehtud lahendusi ning muuhulgas tõstsin teadlikkust, miks ja kellele ligipääsetavus oluline on ning, et tegemist ei ole alati kallite muudatuste tegemisega.
Folkloristika ja pärandirakendused (Tegemist on ingliskeelse õppekavaga. Kandideerimine 2024/25 õppeaastaks on lõppenud. Järgmine kandideerimine avatakse 2025. aastal)
Anna Matsuura
MA thesis “Guided Sauna Experiences in Estonia: Ritual Practices and Lifestyle Entrepreneurship of Saunanaine (Sauna Woman)”
This thesis explored the activities of "saunanaine" (sauna woman in Estonian), who provide ritualistic sauna experiences in Southeast Estonia, Võru County, in the context of health, wellness, and spiritual tourism. In other words, it revealed how the women compose the performance of the "sauna ritual" and how they transform it into the service of experience in contemporary tourism. The thesis is grounded in several theoretical frameworks, including "Experiencescape" by Tom O'Dell (2005), "Liminality" by Arnold van Gennep(1960), and "Lifestyle Entrepreneurship by" Ivanycheva et al. (2023). Also, the study adopted ethnographic methods, mainly participant observation and autoethnography, and semi-structured interviews, and the author interviewed the six sauna women and conducted the fieldwork in the six guided sauna experiences in the smoke saunas.
The thesis uncovered the ingenuity of the sauna women's diverse performance, entrepreneurial motivations and business principles in a nuanced way. "Saunanaine" is a valuable activity which generates additional income in the rural areas of Võru, where the number of jobs and options is relatively limited, and it creates a unique and multifaceted experience in which bodily practices, tradition, and spirituality are innovatively integrated.
In this thesis, I went back to my hometown of Wrexham in North Wales to partake in three methods of ethnographic fieldwork concerning the local LGBTQ+ community; participant observation, online surveys and in-person interviews. This research approaches this LGBTQ+ community as a ‘folk group’ as according to Dundes’ definition of “any group of people whatsoever who share at least one common factor” (1980, 6-7) and Zhang’s concept of ‘folkloric identity’ (2020, 218-221), as a more inclusive alternative to the typical ethnic group more commonly associated with ethnography and folklore. It also aims to acknowledge the importance of intersectionality as a tool to understand such a large and diverse community, which itself is difficult to define and ever-expanding.
One of the most notable findings of the fieldwork was that despite growing acceptance of the LGBTQ+ community, there was a general consensus that there was still a lack of visibility in the city. Another point of note was how socio-economic factors served as an obstacle to LGBTQ+ people in participating in community life and events, resulting in the community becoming more and more ‘online’ and not necessarily aware of others in the same community, forming a kind of imagined community (Anderson 1991, 6-7).
This study is relevant because it covers a large minority group that is not exceptionally well-researched and approaches it from both an intersectional and folkloristic angle, the latter of which is rarely employed when discussing sexual and gender minorities. It shows the importance of intersectionality in acknowledging the lived experiences of marginalised groups, which has ramifications larger than the small sample group involved in the study.
Wei Chen
MA thesis "The Omen System of Eastern Minyag (Sichuan, PRC)"
This research focuses on the Minyag omen knowledge in a small, remote mountain village in Eastern Tibet. While sorting out the previous research related to omen studies, I found out that the classification of omen should be vernacular knowledge to eliminate the stigma. After the fieldwork, I discovered that the Minyag omen system mainly consists of negative omens, and transferring omens to others is a common way to address them. I classified Minyag omens into standard and special omens to show how these two types of omens function in the community. I am from Minyag, and I tried to adopt a combined emic and etic approach to provide a comprehensive perspective on understanding the Minyag omens. In the Minyag community, the omen system similarly acts as a filter between individual and collective memories, enabling mutual transformation. The Minyag omen system, a vernacular knowledge system, enables the Minyag people to navigate their surroundings and make informed decisions for the future.